Keel ja kirjandus
Keele ja kirjanduse valdkonnakava üldosa
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
|---|---|
| Hoolivus | Õpilane on kirjandusteoste käsitlemise kaudu suurendanud oma empaatiavõimet. |
| Tervis | Õpilane on lugenud tekste ja tervikteoseid nii vaimse kui ka füüsilise tervise teemadel, on nende põhjal arutlenud. |
| Tarkus | Õpilane oskab eri liiki tekste mõista, luua, analüüsida ja kriitiliselt hinnata. Õpilane mõistab ja väärtustab keelt ja kirjandust kui rahvusliku, riikliku ja iseenda identiteedi alust. |
| Ettevõtlikkus | Õpilane väärtustab lugemist, suunab oma lugemust, oskab ise valida kirjandusteoseid jm lugemisvara, arendab lugedes oma tunde-, kogemus- ja mõttemaailma, täiendab enda keele- ja kultuuriteadmisi. |
| Väärikus | Õpilane väärtustab nii eesti kui maailma kultuuri, väljendab ennast väärikalt, verbaalsele ja sotsiaalsele kontekstile vastavalt. Õpilane aktsepteerib erinevaid arvamusi, väärtustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? – Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Keskkond ja jätkusuutlik areng – Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – Kultuuriline identiteet – Teabekeskkond ja meedikasutus – Tehnoloogia ja innovatsioon – Tervis ja ohutus – Väärtused ja kõlblus |
|---|---|
| Minapädevus | Õpilane oskab kirjandusteoste kaudu ennast analüüsida, arendab kuulamis- ja lugemisoskust, oskab koostada eri liiki tekste. Lisaks suurendab kirjandusteoste käsitlemise kaudu empaatiavõimet ning kujundab kirjanduslikku maitset. |
| Teaduspädevus | Õpilane arendab teadustekstide lugemise ja analüüsimise oskust, oskab vajadusel kasutada teaduskeelt või asjakohaseid alustekste. Õpilane oskab tehisintellekti oskuslikult rakendada, graafikuid ja tabeleid lugeda, informatsiooni otsida ja sünteesida. |
| Sotsiaalne pädevus | Õpilane toimib keeleteadlikult, väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeelele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses. Õpilane arendab suhtlus-, arutlus- ja väljendusoskust, oskab ja julgeb end nii suuliselt kui kirjalikult väljendada, teeb kaaslastega koostööd. |
| Kultuuripädevus | Õpilane väärtustab emakeelt ja kirjandust kui (rahvus)kultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendajat ning mõtlemis- ja tunnetusvahendit, teab emakeele eripära, mõistab keele ja kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuuriväärtust ning tähtsust iseenda arengus. Õpilane teadvustab keelt identiteedi osana, väärtustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
|---|---|
| Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus gümnaasiumis on tekstikeskne keele- ja kirjandusõpetus, kus tekstikäsitlus hõlmab erinevaid tekste ja tekstitoiminguid. Tekstide kaudu õppides täieneb õpilase tekstikogemus, kujuneb žanri- ja kontekstitunnetus. Tekstitoimingud hõlmavad tekstide funktsionaalset lugemist, nende üle arutlemist ja kriitilist hindamist, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemist ja analüüsi, nende praktilist rakendamist tekstiloomes ning trükitud ja digitaalsete keeleressursside kasutamist. Keele- ja kirjandusõpetusse lõimitakse audiovisuaalseid väljendusviise (pilt, film, video jm). Keeleõppes (7 kursust) lõimitakse mitmekülgsed keeleteadmised praktilise keeleoskusega. Keeleteadmisi täiendavad kursused kajastavad ühiskonna ja kultuuri toimimist, inimestevahelist suhtlemist nii kõnes kui ka kirjas, meediavaldkonna funktsioneerimist ja mõju. Oskust tekste funktsionaalselt lugeda, neid mõista ja luua arendatakse lõimitud aine- ja tekstiõpetuse kaudu, mis seotakse praktilise eesti keele kursustel ortoloogia, grammatika ja leksika õpetamisega. Praktilised keelekursused hõlmavad õpilase suhtlus- ja väljendusoskuse arendamist, eri liiki tekstide loomist nii suulises kui ka kirjalikus vormis, vajaliku teabe hankimist ja kasutamist. Õigekirja- ja õigekeelsusteemasid korratakse kõigi kursuste vältel. Kirjandusõppes (6 kursust) soodustatakse teksti- ja lugejakeskse lähenemise kaudu õpilase kirjandushuvi, arendatakse tema lugejavõimeid, mõtte- ja tundemaailma, kujundatakse eetilisi tõekspidamisi ja esteetilisi hoiakuid, pööratakse tähelepanu teksti kui terviku mõistmisele, selle analüüsimisele ja tõlgendamisele, vaadeldakse sõnakunsti poeetikat ja kujundikeele olemust, edendatakse väljendusoskust nii kõnes kui ka kirjas. Teksti- ja lugejakeskset kirjanduskäsitlust täiendab kirjanduslooline lähenemisviis, mis asetab teosed loomisaja ühiskondlik-kultuurilisse konteksti ning avab nende esteetilisi erijooni. Ilukirjandustekstide lugemise ja uurimise eesmärk gümnaasiumis on avardada õpilase elu- ja kultuurikogemust, rikastada tema keeletunnetust, pakkuda inspiratsiooni ning toetada isiksuslikku arengut. | Keele ja kirjanduse valdkonna ained lõimuvad valdkonnaüleselt kõikide õppeainetega ja toetavad pädevuste saavutamist teistes ainevaldkondades. Keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ja toimetulekuks nii isiklikus kui ka avalikus elus. Kõikide valdkondade õppeained arendavad keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara tundmist ja rakendamist, tekstimõistmist ja -loomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Keele ja kirjanduse valdkonna ained on lõimitud meedia-, teatri- ja filmiõpetusega, lisaks erinevate ajalookursustega (sh kunsti- ja muusikaajalugu). |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused: AI kasutamine õppetöös, õppekäigud teatrisse, muuseumisse ja raamatukokku, kohtumised kirjanike, tõlkijate ja ajakirjanikega, osavõtt olümpiaadidest, konkurssidest ja võistlustest, õpilasürituste/teemapäevade korraldamine, digivahendite järjepidev kasutamine õppetöös, projekt- ja probleemõpe, uurimis- ja loovtegevused, lugemis-, kirjutamis- ja suhtlusülesanded, audio- ja videomaterjali kasutamine
Matemaatika
Matemaatika valdkonnakava üldosa
- Matemaatika kursuste kavad (I aasta)
- Matemaatika kursuste kavad (II aasta)
- Matemaatika kursuste kavad (III aasta)
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
|---|---|
| Hoolivus | JmG õpilane suhtleb matemaatilistel teemadel, selgitab esitatud lahendusi; tõlgendab saadud tulemusi, andes neile ka oma hinnangu. Õppimise oskus. Väärtustab, et matemaatikaalane haridus on talle oluline ka edasisel haridusteel ja elus. |
| Tervis | JmG õpilane tuleb tundi väljapuhanuna ning on ennast juhtiv õppija. |
| Tarkus | JmG õpilane oskab luua seoseid erinevate teadusvaldkondade vahel, oskab tuua näiteid ja nende toel arutleda. |
| Ettevõtlikkus | JmG õpilane julgeb enda arvamust avaldada, osaleb kontaktõppes ja näitab üles initsiatiivi. |
| Väärikus | JmG õpilane väärtustab, et matemaatikaalane haridus on talle oluline ka edasisel haridusteel ja elus. Suhtub lugupidavalt teistesse kaasõpilastesse. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? – Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Keskkond ja jätkusuutlik areng – Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – Kultuuriline identiteet – Teabekeskkond ja meedikasutus – Tehnoloogia ja innovatsioon – Tervis ja ohutus – Väärtused ja kõlblus |
|---|---|
| Minapädevus | Arendatakse püsivust, objektiivsust, täpsust ja töökust, suutlikkust väljendada oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt. Õpilases kujundatakse arusaam, et ülesannete lahendusteid on võimalik leida üksnes tema enda iseseisva mõtlemise teel. Erinevate lahendusideede pakkumine ja analüüsimine arendavad paindlikku mõtlemist. |
| Teaduspädevus | Arendatakse suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega; arendatakse funktsionaalset lugemisoskust, õpitakse eristama olulist ebaolulisest ja nägema objektide vahelisi seoseid; arendatakse suutlikkust formaliseerida tavakeeles esitatud infot ning vastupidi; esitada matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles; õpitakse looma erinevate kursuse vahelisi seoseid; arendatakse oma matemaatilisi võimeid erinevate raskusastmetega varieerides; õpitakse kasutama ülesannete lahendamisel tehnoloogilisi abivahendeid. Matemaatika kui teaduskeele olulisuse mõistmine võimaldab aru saada teaduse ja tehnoloogia arengust. |
| Sotsiaalne pädevus | Arendatakse erinevat veebikeskkondade (arvutusvahendite) kasutamise oskust ( e-koolikott.ee; nutisport.eu, opiq); arendatakse probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab probleemi püstitamist, sobiva strateegia leidmist, rakendamist ja tulemuse tõesuse kontrollimist; olulisel määral arendatakse vajaliku ja ebavajaliku eristamise oskust ning seetõttu võimalikult ratsionaalse lahendusviisi leidmist. |
| Kultuuripädevus | Õpitakse arvude ajaloo kujunemist erinevates kultuurides; juhitakse tunnetama geomeetriliste kujundite harmooniat arhitektuuris ja looduses; tutvustatakse erinevate maade ja ajastute saavutustega matemaatikas ning seeläbi tajutakse kultuuride seotust. |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
|---|---|
| – Planimeetria ja geomeetria. – Tõenäosus ja planimeetria. – Tõenäosus ja standardarvud. – Jadad ja võrrandid ja võrrandisüsteemid ning logaritmid. – Diferentseerimisel ja integreerimisel tegurdamine, koondamine ja lihtsustamine. | Füüsika ( seal hulgas standardarvud, valemite avaldamine, ühikud, arvutamine), keemia ( sh protsentülesanded), arvutiõpetus (Exceli kasutamine), kunsti õpetus (projektsioon ja vaated, arhitektuur). KUKE koolieksam (filosoofid, kreeka mütoloogia), joonestamine (ruumiliste ja tasandiliste kujundite joonestamine). eesti keel (funktsionaalne lugemisoskus). Tõenäosus ja statistika UPT-ga. Matemaatika ja ajalugu. |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused:
- Õpilastel on võimalus osaleda koolivälistel võistlustel (Känguru ja muu).
- Veebis erinevate õpikeskkondade kasutamine (E-koolikott, Opiq, Nutisport, Geogebra). Matemaatika testid EIS-s.
- Lisamaterjali otsimisel arvuti ja nutitelefoni kasutamine.
- Õpilastele võimalusel olümpiaadiks valmistamise kursus.
- Matemaatikaga seotud küsimused mälumängus.
- TÜ teaduskoolis osalemine ja teaduskooli lektorite esinemine loengukursusel.
Võõrkeeled
Võõrkeelte valdkonnakava üldosa
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
|---|---|
| Hoolivus | Õppides tundma õpitavaid võõrkeeli kõnelevate maade keelt ja kultuuri, suunatakse õpilasi väärtustama inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ning eetika seisukohalt. Oma kultuuri ja õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu õpitakse mõistma, aktsepteerima ja austama erinevaid väärtussüsteeme ning kultuurilist eripära. Õpilast suunatakse teadvustama mitme erineva kultuuri kooseksisteerimist nii klassiruumis kui ka väljaspool, tõhusalt tegutsema mitmekultuurilises keskkonnas ning tajuma enda erinevate keelte oskust tervikliku ja kasulikuna. Läbides perekonna, sõprade, suhete, sünni ja surma, aga ka keskkonnaprobleemidega seotud teemasid, toetatakse mõistva ning hooliva keskkonna loomist ning säilitamist. |
| Tervis | Läbides võõrkeele tundides teemavaldkondi, mis käsitlevad inimese eluviise, sporti, hobisid, tervist, meditsiinilist abi, toitumist jmt., taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on järgib tervislikku eluviisi, käitub turvaliselt ning aitab kaasa tervist edendava turvalise keskkonna loomisele. |
| Tarkus | Käsitledes teemavaldkondi „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond”, „Teadus ja tehnoloogia” suunatakse õpilasi omandama teemapõhist sõnavara ning tegema meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning neid põhjendama, lähtudes oma huvidest ja vajadustest, ning mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale ning seeläbi kujundama oma seisukohti teemaga seotud eetilistes küsimustes. Eesmärk on kujundada positiivseid hoiakuid tehnoloogilise innovatsiooni ja sellega seonduvate karjäärivõimaluste suhtes, valmisolekut kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks. Samuti kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine, autentsete materjalide läbitöötamine jmt.), eesmärgiga, et õpilane suudaks eakohaselt tasemel iseseisvalt töötada ning jätkata keelte õppimist läbi elu. |
| Ettevõtlikkus | Osaledes aktiivselt võõrkeele tundides arendab õpilane oma võõrkeeleoskust, millega kaasneb eelkõige enesekindlus ja julgus ning tagab toimetuleku võõrkeelses keskkonnas, avardades õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning luues eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega. Õppetööd lõimitakse nt. huvitegevuse, õpilaste omaalgatuslike projektidega (õpilasfirmad, üritused, külaliste vastuvõtmine), õppetöös teadvustatakse keelteoskuse rolli karjääri planeerimisel. |
| Väärikus | Kooli väärtusega „väärikus” käivad käsikäes kõik võõrkeeles käsitletavad teemavaldkonnad. Õpilasi suunatakse arutlema isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste üle; respekteerima erinevaid vaateid ning kaitsma ja põhjendama enda seisukohti; mõistma, et mitmekesisus on rikkus. Kesksel kohal on kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamine, asjakohase teabe kogumine ja üldistuste tegemine, tuues esile seoseid erinevate valdkondade, varasemate teadmiste ja kogemustega ning väärtussüsteemide, maailmapildi ja maailmavaate küsimustega. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? – Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Keskkond ja jätkusuutlik areng – Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – Kultuuriline identiteet – Teabekeskkond ja meedikasutus – Tehnoloogia ja innovatsioon – Tervis ja ohutus – Väärtused ja kõlblus |
|---|---|
| Minapädevus | Suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks ja hobideks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga. |
| Teaduspädevus | Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust. |
| Sotsiaalne pädevus | Suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada. |
| Kultuuripädevus | Suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, väärtustada inimlikku, ja kultuurilist mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis. |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
|---|---|
| Võõrkeelte ainevaldkonna eesmärk on tagada, et õpilastel kujuneks eri keeltes välja suutlikkus mõista, väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult (kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine) mitmesugustes ühiskondlikes ja kultuurisituatsioonides, lähtudes enda vajadustest ja soovidest. Võõrkeeleoskus hõlmab suutlikkust mõista kõnet, algatada, jätkata ja lõpetada vestlusi ning lugeda, mõista ja koostada tekste eri tasemetel ja eri keeltes lähtuvalt isiklikest vajadustest. Mitemekeelsus loob aluse mitmekultuurilise maailma mõistmisele ja väärtustamisele ning laiendab erinevate keelevahendite abil õpilase eneseväljendusvõimalusi. Võõrkeelte õppimine arendab süsteemset mõtlemist. Keeleõppe eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele oskus ja sellealased teadmised toetatavad teis(t)e võõrkeel(t)e omandamist. Võõrkeelte õppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest ning selle sõsarväljaandes kirjeldatud keeleoskustasemetest. Kõigi võõrkeelte õpitulemusi on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Raamdokumendi põhimõtete rakendamine õppes võimaldab arvestada õppija eripära, lubab erineva edasijõudmisega õpilastel seada endale jõukohaseid õpieesmärke ning anda tagasisidet saavutatu kohta, toetades õpimotivatsiooni ning iseseisva õppija kujunemist. Keeleõpe ei piirdu teatud keeleoskustaseme saavutamisega mingiks hetkeks. Tähtis on toetada õpilaste motivatsiooni, suunata neid oma oskusi arendama, pakkuda tuge enesekindluse arengule ning võimaldada neile keelekogemusi ka väljaspool kooli, mis kõik loob eelduse elukestvaks õppeks. Keeleõpe on pidev protsess, kus edasimineku tagab ainult järjepidevus. Võõrkeelte lõiming teiste õppeainetega ning õppimist soodustava õppekeskkonna loomine toetavad suhtluspädevuse omandamise kõrval ka teiste üldpädevuste saavutamist. Õppijad arendavad oskust võrrelda oma keelt ja kultuuri teistega, mõista ja väärtustada nende eripära, olla sallivad ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat. Võõrkeeleõpe eeldab avatud ja paindlikku metoodilist käsitust, et kohandada õpet õpilase vajaduste järgi. | Keel ja kirjandus. Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, sest mõlemas arendatakse oskust kasutada keelt erinevates suhtlusolukordades, et saavutada oma eesmärke, arvestades suhtlusnorme ja keelekasutustavasid. Mõlemas valdkonnas arendatakse kirjalikku ja suulist eneseväljendusoskust, luuakse tekste ning õpitakse neist aru saama. Kõik need teadmised ja oskused kantakse järgmist keelt õppides üle uude kultuurikonteksti. Matemaatika. Matemaatikapädevuse arengut toetab numbrite tundmise ja arvutamise kõrval erinevates alustekstides sümbolite, graafikute, tabelite ning diagrammide abil esitatud teabe mõistmise, seostamise ja edastamise oskuse arendamine. Mõlemas valdkonnas arendatakse funktsionaalset lugemisoskust, oskust loogiliselt arutleda ja põhjendada, suutlikkust ennast selgelt ja täpselt väljendada. Loodus- ja sotsiaalained. Lõiming saavutatakse erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide ning õppetegevuste kaudu. Võõrkeelte õppes juhitakse õpilasi muu hulgas väärtustama looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; ära tundma kultuurilist eripära ning järgima üldtunnustatud käitumisreegleid; omandama teadmisi kodanikuõigustest ning -vastutusest; kujundama oma arvamust ning olema aktiivne ja vastutustundlik kodanik. Kunstiained. Kunstipädevusega puututakse kokku kultuurilise teadlikkuse kujundamise kaudu, õppides tundma eri maade kultuuripärandit nii teemade kui ka vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jm). Õpilasi suunatakse märkama ja väärtustama erinevaid kultuuritraditsioone, kunstide mitmekesisust ning maailma kultuurilist eripalgelisust. Kehaline kasvatus. Kehakultuuripädevus seostub võõrkeeltes tervisliku eluviisi ja kehalise aktiivsuse väärtustamisega. Võõrkeeleõppes (nii nagu kehalises kasvatuseski) on oluline salliv suhtumine kaaslastesse, ausa mängu reeglite järgimine ning oskus teha koostööd. |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused: võõrkeelte ainevaldkonna õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevuste alla kuulub arvutiklassi ning sülearvutite integreerimine õppeprotsessi (online-ülesanded erinevatel veebiplatvormidel), õppekäikude ja -reiside korraldamine, haridusasutuse erinevate ruumide rakendamine (väliklass, aula, auditoorium jmt.) õpitegevuseks ja (keele)klassi ümberkorraldus vastavalt vajadusele.
Sotsiaalained
Sotsiaalainete valdkonnakava üldosa
- Ajaloo kursuste kavad
- Ühiskonnaõpetuse kursuste kavad
- Geograafia kursus kava
- Perekonnaõpetuse kursuse kava
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
|---|---|
| Hoolivus | Õpilane teadustab kui oluline on ühiskonnas olnud ja on ka tänapäeval koostöö, kompromisside tegemine, teistega arvestamine ning konfliktide vältimine. Suur rõhk on empaatial, sallivusel, mitmekesisusel; |
| Tervis | Õpilane teadustab, kui oluline on olnud füüsiline ja vaimne tervis ühiskonna toimimisel läbi erinevate ajastute ning ka tänapäeval. |
| Tarkus | Õpilane õpib otsima infot väga erinevatest infoallikatest ning seda kriitiliselt analüüsima ja mõtestama. |
| Ettevõtlikkus | Õpilane hangib informatsiooni ka iseseisvalt, oskab ja julgeb esitada oma arvamust. Osaleb grupitöödes ja näitab üles initsiatiivi |
| Väärikus | Õpilane aktsepteerib teisi ja nende arvamust sellisena nagu see on. Ühtlasi on ajaloopärandit ja traditsioone väärtustav kodanik. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? – Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Keskkond ja jätkusuutlik areng – Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – Kultuuriline identiteet – Teabekeskkond ja meedikasutus – Tehnoloogia ja innovatsioon – Tervis ja ohutus – Väärtused ja kõlblus |
|---|---|
| Minapädevus | Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, loob enda jaoks süsteemi, mille abil õpitavat kõige paremini mõista. Lisaks kujundab endas isamaalist mõtlemist ning oskust, kuidas olla teadlik ja aktiivne kodanik. Julgeb välja öelda enda arvamust. |
| Teaduspädevus | Õpilane arendab teadustekstide lugemise ja analüüsimise oskust. Teab allikaid, kust infot otsida ning kuidas seda lugeda ja töödelda. Õpilane kasutab ära tänapäevaste seadmete pakutavaid võimalusi. |
| Sotsiaalne pädevus | Õpilane arendab suhtlus-, arutlus- ja väljendusoskust, oskab ja julgeb end nii suuliselt kui kirjalikult väljendada, teeb kaaslastega koostööd. |
| Kultuuripädevus | Õpilane mõistab sotsiaalainete olulisust ning tähtsust iseenda arengus ning üldiste väärtushinnangute ja identiteedi kujundajana. |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
|---|---|
| Kõiki sotsiaalaineid on võimalik edukalt omavahel lõimida (näiteks Euroopa Liidu ajalugu ning EL-i olemus ja roll tänapäeval) | Keel ja kirjandus (korrektne emakeel, ajalooteemalised romaanid), reaalained (leiutajad ja leiutised, ajaarvamine), loodusained, kunstiained jne. |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused: liikumine tunni ajal, tunnid väljaspool klassiruumi (arvutiklassis), tunnid väljaspool koolimaja, õppekäigud, tutvumine erinevate kodulehtedega, külalisesinejad ja -lektorid, audio- ja videomaterjal (filmid, raadiosaated, podcastid, lühivideod), kogukonnapraktika, erinevad võistlused ja konkursid, mängud, mälumängud
Riigikaitseõpetuse ainekava üldosa
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
|---|---|
| Hoolivus | Õpilane on hooliv teda ümbritsevate inimeste suhtes. Oskab vajadusel abistada oma perekonna ja ühiskonna nõrgemaid liikmeid ohtude eest: telefoni kelmused, agressiivsed müügiagendid jms Oma tegemistes on ta hooliv ka looduskeskkonna suhtes. |
| Tervis | Õpilane on terviseteadlik, hoolitseb oma füüsilise ja vaimse seisundi eest, väldib riskikäitumist. Õpilane teadvustab endale, et riigi kaitsesse ja ühiskonna ellu saab kõige enam panustada füüsiliselt ja vaimselt terve olles. |
| Tarkus | Õpilane oskab eristada tõest informatsiooni vaenulikust desinformatsioonist ja propagandast. Teeb teadlikke valikuid oma maailmapildi kujundamisel. |
| Ettevõtlikkus | Õpilane on iseseisev ja ennastjuhtiv, lisaks on motiveeritud, seab eesmärke, on algatusvõimeline suurendamaks oma toimetulekut erinevates eluolukordades. |
| Väärikus | Õpilane on vastutustundlik ja väärikas igas olukorras, esindades iseennast, kogukonda ja oma riiki. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? – Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Keskkond ja jätkusuutlik areng – Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – Kultuuriline identiteet – Teabekeskkond ja meedikasutus – Tehnoloogia ja innovatsioon – Tervis ja ohutus – Väärtused ja kõlblus |
|---|---|
| Minapädevus | Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; tervis ja ohutus; elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õpilane on Eestile lojaalne kodanik, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseb lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest; Õpilane oskab arendada oma teadlikkust, on võimeline uutes olukordades kiiresti kohanema, seab eesmärke ning täidab neid. |
| Teaduspädevus | Tehnoloogia ja innovatsioon; keskkond ja jätkusuutlik areng Õpilane kasutab asjakohast digitehnoloogiat, on teadlik digikeskkonna ohtudest, järgib ka digikeskkonnas moraali- ja väärtuspõhimõtteid; Õpilane hangib vajaminevat informatsiooni usaldusväärsetest meediakanalitest. Teeb oma otsused läbi teaduspõhise mõtlemise. Oma tegemistes on õpilane keskkonnasäästlik, väldib ületarbimist. |
| Sotsiaalne pädevus | Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; Õpilane toimib aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetab ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; Õpilane teab ja järgib ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; Õpilane suudab ennast teostada erinevates keskkondades ja olukordades; Hädaolukordades oskab kaitsta ennast ja aidata teisi. Õpilane väärtustab riigikaitset, Kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus ja on motiveeritud vaba tahte alusel läbima ajateenistust; |
| Kultuuripädevus | Väärtused ja kõlblus; kultuuriline identiteet Õpilane austab reegleid, võtab vastutuse, arendab enese distsipliini ; Õpilane väärtustab oma riigi sümboleid, keelt ja kultuuri; Teab ja tunneb Eesti Kaitseväe traditsioone; |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
|---|---|
| Ajalugu, ühiskonnaõpetus | Kehaline kasvatus, füüsika, võõrkeel, bioloogia, muusikaõpetus |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused
- Õppeekskursioon Eesti Sõjamuuseumisse/Johan Laidoneri muuseumisse
- Eesti kaitseväe Tapa linnaku lahtiste uste päeva külastamine
- Õppekäikäik Ida Virumaale: Sinimäed ja Narva lahinguruum
- Külalislektorid riigikaitsetundides
Loodusained
Loodusainete valdkonnakava üldosa
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
|---|---|
| Hoolivus | huvi, otsused, väärtused |
| Tervis | huvi, teadmised, uurimine, otsused, info, teadus, karjäär, väärtused |
| Tarkus | huvi, teadmised, uurimine, otsused, info, teadus, karjäär, väärtused |
| Ettevõtlikkus | huvi, uurimine, info, karjäär |
| Väärikus | karjäär, väärtused |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? – Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Keskkond ja jätkusuutlik areng – Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – Kultuuriline identiteet – Teabekeskkond ja meedikasutus – Tehnoloogia ja innovatsioon – Tervis ja ohutus – Väärtused ja kõlblus |
|---|---|
| Minapädevus | Tervis ja ohutus; Elukestev õpe ja karjääri planeerimine |
| Teaduspädevus | Tehnoloogia ja innovatsioon; Keskkond ja jätkusuutlik areng; Teabekeskkond ja meedikasutus |
| Sotsiaalne pädevus | Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; Keskkond ja jätkusuutlik areng; Väärtused ja kõlblus; Teabekeskkond ja meedikasutus |
| Kultuuripädevus | Kultuuriline identiteet; Elukestev õpe ja karjääri planeerimine; Väärtused ja kõlblus |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
|---|---|
| Valdkonda kuuluvad ained on õppeaastate lõikes jaotatud nii, et toetavad üksteist. | liikumisõpetus, muusika, ajalugu, matemaatika, inglise keel, eesti keel, kunstiõpetus, inimeseõpetus |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused:
- TÜ õpikojad
- Maaelu teadmuskeskus
- Luua Metsanduskool
- Endla Looduskeskus
Liikumisõpetus
Liikumisõpetuse valdkonnakava üldosa
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
|---|---|
| Hoolivus | Enda füüsilisest ning vaimsest tervisest hooliv JmG õpilane on hooliv ka teda ümbritsevate inimeste suhtes. |
| Tervis | JmGõpilane mõistab kehaline aktiivsuse ja tervislike harjumuste olulisust oma füüsilisele ja vaimsele heaolule ning on leidnud endale meelepärase liikumisviisi. |
| Tarkus | JmG õpilane on teadlik keha toimimisest, mõistab liikumise vajalikkust ning olulisust, arendab teadlikult oma kehalisi võimeid läbi liikumise ja toitumise ning hoiab füüsilist ja vaimset tasakaalu. |
| Ettevõtlikkus | JmG õpilane on liikumistegevustes iseseisev ja ennastjuhtiv, lisaks on motiveeritud, seab eesmärke, on algatusvõimeline suurendamaks oma kehalist aktiivsust. |
| Väärikus | JmG õpilane on vastutustundlik ja väärikas hoolitsedes oma füüsilise vormis oleku eest, austades sellega iseennast ja teisi. Lisaks väärtustab liikumist kultuuri osana ning ennast selle mõjutajana. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? – Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Keskkond ja jätkusuutlik areng – Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – Kultuuriline identiteet – Teabekeskkond ja meedikasutus – Tehnoloogia ja innovatsioon – Tervis ja ohutus – Väärtused ja kõlblus |
|---|---|
| Minapädevus | Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; tervis ja ohutus; elukestev õpe ja karjääri planeerimine JmG õpilane on teadlik oma tervisest ja suudab iseseisvalt planeerida ning teostada liikumisharrastusi, on läbi selle aktiivne kogukonna liige; Terviseteadlik JmG õpilane hoiab oma heaolu läbi ohutu liikumise ennetades sellega vigastusi ja terviseprobleeme; JmG õpilane oskab arendada oma teadlikkust, on võimeline uutes olukordades kiiresti kohanema, seab eesmärke ning täidab neid. |
| Teaduspädevus | Tehnoloogia ja innovatsioon; keskkond ja jätkusuutlik areng JmG õpilane on innovatiivne kasutades sobivaid tehnoloogilisi vahendeid arendamaks oma kehalist võimekust ja vaimset tasakaalu; JmG õpilane teeb oma otsused läbi teaduspõhise mõtlemise, et valida teadlikult harjumusi tervise edendamiseks. |
| Sotsiaalne pädevus | Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; elukestev õpe ja karjääri planeerimine JmG õpilane mõistab elukestva õppe tähtsust läbi vajaduse arendada pidevalt oma võimeid ja suudab kohaneda uute väljakutsetega. |
| Kultuuripädevus | Väärtused ja kõlblus; kultuuriline identiteet JmG õpilane austab reegleid, võtab vastutuse, arendab enese distsipliini ning järgib ausa mängu põhimõtteid; JmG õpilane seostab liikumist läbi enda kultuurilise identiteedi, traditsioonide ning kultuuripärandi. |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
|---|---|
| muusika, bioloogia, füüsika, ajalugu, geograafia |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused:
- Spordipäevad
- Klasside vahelised võistlused
- Osalemine Jõgevamaa meistrivõistlustel
- Osalemine rahvaspordi üritustel
Kunstiained
Kunstiainete valdkonnakava üldosa
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
|---|---|
| Hoolivus | Muusika- ja kunstiteoste kuulamise/vaatlemise ajal pööratakse tähelepanu neis kujutatud isikute emotsioonidele, miimikale, kehakeelele, kangelaste läbieludele, luues nii võimaluse paremini mõista inimesi enda kõrval. Loominguliste ülesannete ja rühmatööde kaudu suunatakse õpilasi üksteist toetama ning väärtustama kaasõpilasi loominguliste isiksustena. |
| Tervis | Noor inimene, kes mõistab muusikat ja/või kunsti ning oskab seda nautida või ka luua, on enamasti tervislikumate eluviisidega ja sisustab oma vaba aega pigem loominguliste tegevustega. Muusika- ja kunstiajaloos käsitletavate suurkujude elulood pakuvad rohkesti võimalusi seoste loomiseks suurkujude eluviiside, tervise ja loomingu vahel. Disaini ja ruumikujunduse osa kunsti kursustes annab võimaluse suunata õpilasi mõtlema töö- ja puhkeaja mõistlikule vaheldumisele ning töökoha teadlikule organiseerimisele, ergonoomilisema keskkonna loomisele. |
| Tarkus | Nii muusika- kui ka kunstiajaloo kursuse teemade raamides tutvutakse varasemete kultuuride eluolu, pöördeliste sündmuste ja väärtushinnangutega, õpitakse nägema seoseid ühiskonna toimimise ja sama perioodi loomingu vahel. Seoseid mõistes suudetakse paremini aru saada kaasaegses ühiskonnas toimuvast. Teoseid kuulates/vaadeldes õpitakse ümbritsevat tähelepanelikumalt tajuma ja analüüsima, see loob võimaluse igapäevaelus paremini informatsiooni hankida ja asjakohasemaid otsuseid teha. |
| Ettevõtlikkus | Suunatakse õpilasi avaldama ja ka põhjendama oma isiklikku arvamust muusika- ja kunstiteoste kohta, julgustatakse noori väljendama enda mõtteid ja tundeid läbi erinevate kunsti ja muusika väljendusvahendite neile sobivas vormis. Rühmatöödes luuakse võimalus mängulistes situatsioonides toimida erinevates sotsiaalsetes rollides, tunnetada nende rollide eripära. |
| Väärikus | Erinevate ajastute ja kultuuride tavasid ja väärtushinnanguid analüüsides luuakse seoseid kaasajaga, võrreldakse erinevaid kangelasi, nende käitumismustreid ja valikute tagajärgi, et jõuda selgusele, kuidas on muutunud väärtushinnangud ja väärikuse mõiste ajaloos. Püütakse selgusele jõuda, millised väärtushinnangud ja harjumused aitavad noortel tulevikus oma iseseisvas elus väärikalt toimida. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? – Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Keskkond ja jätkusuutlik areng – Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – Kultuuriline identiteet – Teabekeskkond ja meedikasutus – Tehnoloogia ja innovatsioon – Tervis ja ohutus – Väärtused ja kõlblus |
|---|---|
| Minapädevus | Noor teadvustab oma sidet muusika, kunsti ja visuaalkultuuriga ning Eesti ja maailma kultuuripärandiga; loob, uurib ja tõlgendab iseseisvalt, kasutades muusika, kunsti ja visuaalkultuuri väljendusvahendeid, teadmisi ning meetodeid; ei karda eksida ja ebaõnnestuda, oskab ebaõnnestumiste taga näha õppekohti ja arenguvõimalusi; on loova eluhoiakuga ja lahendab probleeme loovalt; oskab oma tegevusi planeerida, suudab loomeprotsessi juhtida ja dokumenteerida ning tulemust analüüsida. |
| Teaduspädevus | Noor tunneb erinevate ajalooperioodide iseärasusi ning nende järgnevust; mõtestab ning reflekteerib eri kultuuri- ja ühiskonnanähtusi, saab aru ajaloos toimunud protsesside seostest nende ajastute kultuurinähtustega; oskab iseseisvalt otsida täiendavat teavet nende ajastute ja kultuuride kohta, on kriitilise suhtumisega allikatesse; mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas; teab helide, värvide, joonte ja pindade tajumise üldisemaid seaduspärasusi. |
| Sotsiaalne pädevus | On kursis ühiskonnas toimuvate protsessidega erinevatel tasanditel ja oskab tähele panna nende mõju kultuurinähtustele, mõistab sotsiaalsetest probleemidest tõukunud kunsti ja muusikat; tunnetab ennast aktiivse täisväärtusliku ühiskonna liikmena, osaleb ühistegevuses (laulukoorid, ansamblid, kunstiprojektid, kogukonnaprojektid jne); mõistab erinevate kultuuride ja religioonide mõjusfääris elavate inimeste eripära ja on valmis vajadusel nendega koostööd tegema. |
| Kultuuripädevus | Noor teab kunsti- ja visuaalkultuuri ajaloo põhistruktuuri; käib iseseisvalt kultuuriasutustes ja -sündmustel, oskab näha seoseid erinevate kultuurivaldkondade (teater, muusika, kino, kujutav ja keskkonda kujundav kunst) vahel; leida ning kriitiliselt hinnata eri keskkondades pakutavat infot; on teadvustanud kultuurivaldkonnad, mis teda enam kõnetavad. |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
|---|---|
| Kunsti ja muusika kursused on omavahel väga tihedalt seotud. Kunsti tundides kuulatakse vastava ajastu muusikat ja muusika tundides vaadeldakse sama perioodi kunstiloomingut. Sellisel moel on kergem ajastu iseloomu avada. Vaadeldakse ka konkreetseid kunstiteoseid, mis inspireeritud konkreetsest heliteosest ja heliteoseid, mis inspireeritud kunstiteosest. Lavastuslike ülesannete lahendamisel kasutatakse sageli ülesannete kujunduses teise kunstiliigi väljendusvahendeid. | Eriti tugevalt on kunstiained seotud ajaloo, geograafia ja kirjandusega. Kunsti- ja muusikaajaloo perioode ei ole võimalik mõtestada ilma ajaloolise taustata, mõne kultuuri puhul on oluline teada ka paikkonna pinnamoodi ja klimaatilisi tingimusi. Väga paljud kunsti- ja muusikateosed põhinevad kirjanduslikul süžeel, nende sisu avamiseks on oluline tutvuda algallikaga. Kunstiajaloos on väga oluline koht ka füüsikal ja matemaatikal, sest arhitektuuri arengut ei ole võimalik mõista füüsika seaduspärasusi ja ehitustehnoloogia arengut arvestamata. Tehnoloogia areng on toonud kaasa väga suured muutused nii muusika kui ka visuaalkunsti väljendusvahendites, seda eriti just viimastel sajandite. |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused: interneti otsingumootorite kasutamine informatsiooni hankimiseks, silmaringi laiendamine ja ainealase lisamaterjali otsimine (YouTube, muuseumite kodulehed, e-koolikott), tunnid arvutiklassis ja aulas, digitaalse õppematerjali kasutamine tunnis, tagasiside ja analüüsid erinevatel veebiplatvormidel, õppekäigud, kontsertide külastused.